Rästikuhammustus

Käisin eile Maia ja Deaga jalutamas, vaatasin küll pidevalt jalge ette, kuna tean, et kevadel võib rästikuid näha, eelmine aasta nägin seal kahel korral.
Ma üldiselt koerte pärast väga ei olegi muretsenud, kuna Maia näiteks vaatab ette ka, kuhu ta astub, seega rästikut nähes ta ilmselt astuks kõrvalt, Tooru muidugi ei näe midagi enda ette aga ta peale ka ei astuks, nii palju ta ikka näeb aga Dea, temal on küll väga ükskõik, mis jalge ette jääb, astub peale kui tee peal ees ja nii juhtus ka eile. Olin põllupealt tee peale jõudnud ja Dea kõndis minust vasakul, järsku näen, et Dea teeb väikse ehmatuse, tõmbab jala korra üles, mõtlesin, et noh, mille peale ta siis astus ja nägin et jala all oli keras rästik, kes oli väga solvunud näoga, et Dea teda ei märganud. Rästik ise oli hele, ilma siksakita. Algul mõtlesin, et ehk ei hammustanud ja Dea võpatas sellepärast, et midagi jala all liikus. Sealt oli autosse mõned sajad meetrid, Dea kõndis ise, kõik oli ok. Kusjuures, kusagil 200m edasi oli veel üks rästik tee peal, palju tumedam ja ka ilma siksakita aga see õnneks hakkas meie lähenemisel eemale liikuma.
Kui koju jõudsin, oli aru saada, et Dea sai ikka hammustada, sest autost ta välja ei tahtnud tulla ja hoidis esimest käppa. Tuppa jõudes, käis joomas ja lihtsalt seisis paigal, ei liikunud, mõne aja pärast läks puuri magama ja sinna ta jäi paariks tunniks ilusti rahulikult.

Loomulikult uurisin kohe arstilt järgi, et kas koer peaks mingit häält tegema kui hammustada saab, sest Dea ei teinud mitte midagi, sain teada, et koer ei pruugi selle peale midagi teha. Pidin koera siis kraadima ja jälgima, ega allergilist reaktsiooni ei teki.
Kohe kraadides oli temperatuur 38,7, mis on, seega ei pidanud talle midagi andma.

Tunni aja möödudes hakkas esimene vasak kämblaosa paiste minema. Endiselt pidin rahulikult koera jälgima ja kraadima ja võimaldama vett juua.

Kell 21.00 tulin trennidest koju ja Dea oli püsti, tahtis puurist välja, käis õues, jõi, pissis ja ronis sülle. Hakkas mänguasjadega mängima. Jalg oli veel turses aga enesetunne väga ok.

Täna hommikul kõnnib juba selle jala peal aga veidi turses on ikka ja olemuselt on ta üsna rahulik. Igatahes tundub, et reaktsioon oli suht kerge ja paari päevaga peaks turse ka ära kaduma.

Lisaks sellele kehvale uudisele on minu juures mõned päevad hoiul 3,5 kuune presa kutsikas, kes ei saa aru, miks Dea ei mängi, vaid magab :) Deaga sobivad päris hästi, algul veidi pelgas nii suurt koera aga üsna ruttu hakkasid mängima ja siis kadus see hirm ka ära.