teisipäev, 12. august 2014

Maailma Võitja

Esimest korda oli plaan osaleda Maailma Võitjal :) Minemas olime 7 noore corsoga Eestist.
Minul oli näidata Monster, Viki ja Dea.
Kuna corsosid oli palju (138), siis pandi kahte ringi ning tuli ka teine kohtunik, kes hindas isaseid. Õnneks oli ajakava nii, et kell 9.00 alustasid kutsikad ja peale seda isased ning kell 10.30 emased juuniorid teises ringis. Oli lootust, et jõuan Monsteri ennem ära näidata kui Vikiga pean ringi minema, kuna Monster oli viimaste seas ja Viki kohe esimene.
Aga selgus, et isaseid hindav kohtunik jäi kusagil 20 mintsa hiljaks ja isaseid juuniore oli kokku 24, seega läks asi suht pingeliseks aga õnneks läksid naapoli mastifid üle aja ja jõudsin ilusti Vikiga ringi. Deaga tuli ringi Margot aga kohtunikule sain teda ise esitleda.

Emaseid corsosid hindas Adriana Griffa itaaliast ning isaseid ja kutsikaid Paolo Dondina samuti Itaaliast. Etteruttavalt võib öelda, et mina isikliklt väga nende hindamisega rahule ei jäänud, ei meeldinud mulle TP koer ja ka enamus klassides oli paremaid koeri kui need, kes võitsid. Nii näitusel kui ka pärast sadamas corso inimestega suheldes selgus, et mitte keegi vist ei olnud kohtunikega rahul, no tõesti olid kohati väga kummalised valikud.

Minu näidatud koertest sai Monster juunior klassis hindeks "suurepärane" aga nelja sekka ei valitud. Kokku sai seal klassis ainult 7 koera 24st SP, seega mina jäin selle tulemusega rahule.
Monster pälvis üldse suurt tähelepanu seal, kuna päris mitu inimest tulid ja kiitsid koera ja soovisid edu enne kui parima juuniori valik hakkas pihta ning pärast sain veel palju positiivset tagasisidet nii corso inimestelt kui ka corso kasvatajalt, kes väga kiitsid seda, kuidas Monsterit ringis näitasin. Tore kui inimesed ka positiivset tagasisidet annavad :P







Kui isased juuniorid läbi said, tuli veidi oodata ning üsna pea läksin ringi Vikiga. Kirjeldus oli tegelt väga ok aga millegipärast oli hinna VH, kohtuniku arvates oli tagant kitsas liikumine aga no Viki tegelt liigub ilusti ja liikus seal ka hästi aga ei tea, mis nurga alt ta seda siis just nii nägi, ega ta ju laua tagant püsti ei tõusnud.
Pildil olen esimene mina Vikiga ja kolmas Margot Deaga, rohkem neist pilte kahjuks ei olegi.

Dea sai hindeks H, kuna lonkas, ise ma seda kohe tähele ei pannud aga tean, et tal see ringis joostes võib välja paista.

Kuna kutsikaklassis oli nii TP kui VSP kutsikas Eaglemount koerad (kokku 8 kutsikat), siis tegime pärast koertest pilte. Kui isasega näitusetrenni ka teha, siis oleks ta väga ok :P



Reede oli raske päev, kuna Dea läks peale näitust Itaaliasse. Pärast Dea üle andmist ja näituse lõppemist sõitsime ööbimiskohta, mis asus 20 minuti kaugusel Messikeskusest. Rentisime nelja peale mökki.


Laupäeva hommikul läksime jälle näitusele, kuna minul paluti esitada kahte siiditerjerit, isast ja emast juuniorit.
Isane sai hindeks SP, kohale ei valitud. Koer esines muidu hästi aga saba kippus alla vajuma.



Emane juunior sai samuti hindeks SP ning oli kolmas juunior klassis. Tema esitamine oli mõnevõrra lihtsam, kuna temperament parem aga samas jälle raskem, kuna pika ringis olemise ja ootamisega läks veidi tuju ära ja hakkas omanikku otsima, see rikkus tema liikumist ja kui kohtunik katsuma tuli, siis ka niheles ringi. Kuna ta pidevalt vajas mingit tegevust ja kontakti, siis läks tal ka see karv pidevalt sassi, mida tuli siis uuesti ja uuesti ilusaks kammida :P



Igatahes päris huvitav kogemus selle tõu näitamisel ja väga laheda iseloomuga koerad tegelt.

Pühapäeval oli näitusevaba päev, hommikul läksime tuttavate juurde, kellel ka corsod ning sõitsime nende mökki, et käia ujumas ja grillida.
Kuna tal mõlemad koerad Eaglemount corsod, siis tegime pilte ka :)


Nende mökki asus järve kaldal mäe otsas :) Väga mõnus koht, koerad said päris pikalt vees joosta ja möllata ning kõik 5 koera said omavahel ilusti hakkama (lisaks neljale corsole oli ka üks rotikas).


Pühapäeva õhtul sõitsime tagasi Helsinkisse ning käisime veel enne laevale minekut rannaääres jalutamas ja jäätist söömas :) Meie auto kõrval olid Ukrainlased suure bussiga ja neil kaks corsot ka, läksime juttu rääkima ja selgus, et tegemist oli amstaffide kasvatajaga Ukrainast, kes neid kahte corsot ka maailma võitjal siis näitas. Temalt sai päris huvtavat juttu kuulata nii amstaffide ringist kui ka corsodest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar